Aastalõpus on vaja kõvasti trenni teha, sest kõva söömise tagajärjel võib ladestuda ebavajalikku materjali erinevatesse kehaosadesse. Sihiks oli aastalõpu volle ja viimase päeva jooks. Kahjuks muutis üks hekt kõik.
Käimas oli vollemängu otsustavad punktid, kui mina tempomängijana tabasin ära tõste 2-e peale ja läksin äärel seisvale Stenile appi. Ründaja oli aga kaval ja tegi meie seljataha hanituse. Mõlemad pöörasime, et maandudes pall üles võtta. Sten sai ilusasti maha, aga mina tulin hirmsa sähvakaga. Otsad andis minu parema hüppeliigese sidemed. Kiirelt suss jalast ja külm peale. Väljast lund ja jalg üles. Mõned minutid lebotamist ja jalg hakkas rõõmsalt üles paisuma. Kuigi täpselt teada polnud millega tegu, aga sisetunne ütles, et suuremast jamast olen õnneks pääsenud, sai siiski jalg ka Viljandi EMOsse viidud ja sellest ka viisakas reidikas pildistatud. Arst hindas pilti kolmele ja saatis mu kodu puhkama. Diagnoos - sidemete distersioon ja distensioon. Maakeeli siiski jah vaid venitus. Rebestusest ja murrust pääsesin. Ravi - RICE ja seda pikalt, nii et lähemal ajal ei mingit actioni.
Aastavahetus libises mööda. Samuti ka Euro tulek. Suur sula jne. Mina istusin kodus ja vahtisin lakke. Tegelet tegin kodus tööd ja liitusin kurikuulsa eraelu nuhkvaraga veisbuug.
Aga kaua ei saanud niisama passida. Nii kui jalg enam-vähem kandma hakkas, algas juba iseenda tarkusest väljanuputatud füsioharjutused. Seal olid nii venitused kui ka kummilindi harjutused. Kuna ma polnud kaua end liigutanud, siis peale jala sai vatti veel muud lihased, mida sellise koduvaraga on võimalik treenida. Mida rohkem jalg paranes, seda raskemaks ka liigeseharjutused läksid. Paljugi oli siin abi Herje kunagisest ropprasketest treeningutest, eelkõige nende algpõhimõtetest.
Lõpuks sai peole astutud sirge selja ja korraliku sammuga. Inimesed, kes nägid mind nädal varem karguga vaevu liikumas tegid pika näo. Tegelikkuses olid sidemed ilusasti lahti venitatud, aga jalg veel paistes. Seda paistetust ma nüüd erineva nurga alt ründan edasi. Midagi sellist pole veel leidnud, mis läbimurret tooks. Peaks veel ehk korra kinesio teipi kasutama.
Mis edasi? Esmaspäeval tegin esimese volletrenni. Seda enamjaolt kohapeal seistes ja teiste peale karjudes. Teine selline võimalus tuleb reedel. Vahepeal lasin endale ortoosi tellida. Tänud sulle Haigekassa. Korragi läheb mu ropp papp asja ette. Millal aga jooksma ja hüppama saan? Kurat seda teab. Huvitav endalegi ennustada. Kogemused näitavad, et see hüppeliigese jama kestab väga kaua. Aga ma üritan sellele võimalikult palju pühenduda ehk tsiteerides onu arnoldit siis- I´ll be back.
Järgneb...
0 mure(t):
Post a Comment