Rannahallis panti käima järgmine meeste etapp. Võttis ühedust selline vanameister nagu Ruudi, kellega me kunagi loputasime Võru noori ja vihaseid. Panime rahad kokku ja asusime Tartu vanadel ja väsinutelt skalpi võtma. Elul on omamoodi oma iroonia, mida ta tahab meiega jagada. Avaringis saime kokku sellise pundiga nagu Rax ja C-luck. Esimene siis mu nimekaim, kellega me pole varem ei ühel ega vastaspool võrku kohtunud.
Mängust kujunes üks atraktiivsemaid esitlusi kogu turniiri peale. Kõik tahtsid näha kumb Ragnar võib oma nime uhkemalt kanda. Alguses olime punkt punktis kinni kuid vaikselt libises paar punkti neile ja 1. geim libises käest. Teises aga õnn pöördus ja saime Ruudiga mängu käima. Aga selleks tuli lõpus roppumoodi vaeva näha, sest kui geim pidi lõppema 15 punkti peal, siis meie tegime sellest mingi 21:19 võidu või midagi sellist. Viimases ja otsustavas geimis läks aga mäng kohe alguses neile ja seda nad hoidsid lõpuni välja. Seega pidin ma esimesel kohtumisel Ragnariga talle kohe alla vanduma. Shit seems to happend.
Ka järgmine geim läks kuidagi naljakalt. Alguses võitsime pika puuga, siis saime ülinapilt pähe ja siis jälle ülinapilt pähe - loetletud olid geimid, mitte mängud ja kukkusime kohe turniirilt välja. Eriti sitt lugu.
Aga ajalugu sai tehtud ja seda ka meedias kajastatud ja fotole võetud. Vaadake volley.ee lehekülge või facebuuki.
0 mure(t):
Post a Comment