Oma armukesega Mikasaga olen hakanud uuesti suhtlema. Seda siis erineval moel. Kui Tartumaal õnnestub mul seda pooldiagonaal asendis teha, siis Viljandis olen sunnitud natukene kärmemalt tegutsema. Lisaks neile on mõned süldiõhtud Viljandi maakonnas, kus saab asja rahus nurgas lahendada. Tulemused on piirkonniti erinevad. Mida rahvarohkem üritus, seda raskem on asja ajada ja ma ei ole tulemiga üldsegi rahul. Mujal on asi päris põnev ja erutav. Eks ma üritan ka liiva peal vähe ameleda, kuigi esimesed märgid näitavad, et see ei pruugi kõige õigem asi olla. Siiski peab tõdema, et see on vaid viiimase paari nädala rõõmud. Edaspidi tiksub elu vanasse, kuid mõnusalt sisseseatud rööpasse tagasi. Loodetavasti ei tunne keegi end sellest puudutatuna. Lihtsalt teatud aeg tuleb üle elada. Paratamatus.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 mure(t):
Post a Comment