Andresel on õigus. Volle on mind neelanud endasse kogu saba ja sarvedega. Kogu mu tööväline tegevus ehk hobi koosneb vaid Mikasaga jahmerdamisele. Aga kusagil hinges on veel mingid mälestused jooksmisest, mis aegajalt enesest tunda annavad. Siiski vaid liiga vähesel määral.
Mis vahepeal toimus? Kokku sai 3 kuuga võisteldud 2-l jooksuvõistlusel - Viljandi ja Harku.
Kõigepealt Mulgimaast. Päev enne Viljandi järvejooksu toimus Rahvaliiga finaalturniir Keilas, mis lõppes meie jaoks täieliku krahhiga. Siiani on seda raske meenutada. Hilisem pudelisse nutmine ja kõvem spa ning disko õhtu neelasid suures kogusest võimu, mida järgmine päev enam rajale panna ei olnud. Viljandi jooks tuli üks aegade viletsamaid, aga samas mitte kõige koledama ajaga. 50+ min on aga ikkagi liiga palju sellise tühise kilometraaži läbimiseks. Kõrvalepõikena võib veel öelda, et kohe peale jooksu sörkisin edasi võrkpalli võistlusele. Selline see elu on.
Ajapikku jäi saalivolle ära ja see asendus ranna omaga, mis kevadel on suht heitliku iseloomuga. Palju vaba aega hakkas ajapikku sisustuma jälle jooksmise sarnase liikumisega. See aga väga ei taha välja tulla, sest pole vormi ja isu. Viimane on kuidagi väga ära kadunud. Olukorda analüüsides avastasin, et kõik "nürid" tegevused on mulle vastumeelsed. Asjad on vaja korraldada mängulisemalt. Ehk teisisõnu on vaja jooksutrennid muuta põnevamaks. Seda sai praktiseeritud eelkõige tõusudel. Seal tundsin end elavana ja aktiivsena. Põhja laduvat LSD-d jäi väheks. Eks see annab ka praegu tunda.
Aga siis tuli juba suvi ning hakkasid pihta rannavolle võistlused. Praktiliselt iga päev sai rannas liival sahmerdatud. Olgu siis kõrvetav päike või tibutav vihm. Trenn tõi ka tulemusi. Preagu umbes 10-l vollevõistlusel olen ma jäänud poodiumilt välja vaid 2-el korral - pika puuga Premium 7-l ja väga napilt Tõrvas. Viimasel tegime viimasel etapil kõva come-backi ja võtsime üldvõidu. Seega kõik märgid näitavad, et tegelen õige asjaga.
Harku jooks tuli seega täiesti liivavormilt. Seda näitas ka kokkuvõttes aeg. Nii kehva jooksu pole ma seal kunagi teinud. Seega tige feil. Tegelikkuses jooksin ma esimesed 500m kõvasti, siis sörkisin mingi 4.45-ga sest järgmine päev oli vaja Valga rannas paugutada. Ning lõpuks andisn viimased 1,5 km korralikult talda. Kehv koht on ikkagi kehv koht, aga samas suhtkoht kama-kaks kas oled 85 või 115.
Peale Harkut olen ma jällegi ainult liiva lainel olnud. Esimese jooksutrenni tegin eile so. päev enne Pühajärvet. Ehk siis ka see järv tuleb olematu vormi pealt võtta. Challege accepted. Eesmärgiks on vältida kõig kehvemat Pühajärve aega ehk joosta kiiremini kui 51:21 (2006 aasta). Eeldada on, et üritan hoida tempot 4:30. Kuna homme kipub väga palvaks, siis igasugused korrektuurid tulevad sinna juurde.
Mis edasi? Viskasin selga Jüri Jaanosni 2-e silla jooksu särgi ja seepeale küsiti, et kas see särk tuleb ka see aasta. Hea küsimus. See pani mõtlema ja eile ka trenni tegema. Teen ka täna ühe sörgi ja homme võistluse ja loodetavasti pühapäev ka ühe taastava. Siis võiks see pealehakkamine standardiks kujunema. 2 kuud on veel aega. Mulle sellest piisab. Andres ei saa ka järgmiseks aastaks niikunii vormi.
2 mure(t):
Eks jah olematu mahutreeninguta on pikamaajooksudes suht võimatu tulemust saavutada. Endal on ka viimased poolteist kuud üks oma jooksuajaloo kõige keeruliseimaid olnud. 22. mai jooksin Riias isikliku rekordi maratonis 3:08.24,...keskmine tempo 4.27 ja samas vigastasin raskelt hüppeliigest. Oli plaan, et päev peal Harku jooksu jooksen Valgehobusemäel maratoni, kuna seal oli 2-3 koht lahtine...3.47 oleksin iga kell ära jooksnud. Paraku 3 nädalat treeningpausi ja Harku kuidagi lonkasin haige jalaga 29 minutiga läbi. Koht vaid 306, keskmine tempo 4.38...Peale Harkut hakkasin vaikselt treenima, kuid praegu jalg ei luba eriti üle 7km korraga joosta.....sellest jääb selgelt väheks.....Pühajärve siis otsustasin, et jooksen Rahulikult ja vaatan, kui jalg haiget ei tee, siis proovin km läbida umbes 4.20-4.30.... Alustasingi rahulikult 1,5km peal sain kätte Olga Andrejeva, kes ka kurtis, et viimased 3 a on teda terviseprobleemid kimbutanud ja treeningud väga lünklikud ning ta ka aega jooksma ei lähe. Jooksime kuni 8km raske tõusu lõpuni omavahel vesteldes, siis mina jäin juua võtma, ta tahtis mingi naise veel kinni püüda ja lasin ta omateed...ütleme pigem, et jaks sai ka otsa tõusu lõpus:) Üldiselt Pühajärvega olen rahul ...koht 127. ja aeg 45.54 keskmine 4.17, on treeninguid arvestades isegi üle ootuste. Jalg veel muidugi korras ei ole, ravi jätkub.
Lauri.
Been there done that. Ma sain alles paari kuu möödudes jooksusammu teha. Seegi oli väga krobeline. Ütleme, et umbes 4 kuud läks aega, et jalg jooksmiseks valmis saada.
Post a Comment